6/10/2015

I am what I am and that's what I am


i just can't do life anymore. i can't. i am trying so fucking hard to be positive, but i am so done now. Mul on kõrini nendest pisaratest, kõrini sellest valust ja kurbusest see teeb mulle iga hetkega aina rohkem haiget.Nagu mu väga hea sõbranna täna ütles, et "see laastab", jah see laastab kohutavalt .Millal need asjad valesti läksid? Kuidas sa said mulle nii teha?Ja siis lihtsalt minema kõndida?Kõige kurvem osa sellest loost on see et sa enam ei hooli ka.Sa hoolid ainult iseendast. Sa oled nii isekas, et mul hakkab lihtsalt paha.Ma pole vihane vaid lihtsalt õnnetu.Koguaeg on mingi jama ma olen ehtne sitamagnet,ma lihtsalt ei jõua enam.Nii kui natuke hakkab ülesmäge midagi minema variseb see jälle kokku.Pidevalt ma pean pettuma nii iseendas kui ka teistes.Ma ei jõua enam,ma igatsen seda hetke, kui ma naersin südamest ja ma ei pidanud teesklema, et minuga on kõik korras.Väga vähesed teavad mis minuga päriselt toimub ja ma ei oska paremini seda tunnet sõnastada kui et, kujuta ette, kui su kõige kallimad inimesed pööravad sulle elus selja ja kaotavad usalduse(.Ma tahaks, südamest tahaks, kõik heastada.Öeldakse et aeg parandab kõik haavad, vott seda ma enam ei usu,jah ma olen ise süüd selles pasas) Kuidas ma tunnen ennast? Vott täpselt nii - sa seisad kuskil kaljul ja kõik ütlevad et "hüppa alla siin pole midagi hullu", kuigi tegelt seal all on teravad kivid ja sa lendad otse nende peale sa oled nagu tuim tükk.Sa näed kuidas elu edasi läheb,aga sa ei saa seda muuta.Täpselt nii ma tunnen, või siis kui ma pingutan, ma reaalselt pingutan, et olla parem inimene,õde, sõbranna aga sitta kah, ikka tuleb keegi "tarkpea" kes nullib täielikult mu motivatsiooni ja tunded.Ning ma olen ringiga alguses tagasi.Ma tean, et alati kui on mõõn tuleb tõus,ja et alati milleski halvas tuleb leida killuke positiivsust.Aga kui seda ei ole, siis seda ei tule ka.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar