11/04/2015

.

Peale 3kuud, olen otsustanud, et peaks järjekordse blogi postituse tegema. Tegelikult olen pikka aega mõelnud, et teeks, aga kuidagi jääb see ikka ainult plaaniks.
Ma ei tea, kas minuni on ka jõudnud see "sügismasendus" või mis toimub. Ma ei jaksa lihtsalt enam. Ma ei viitsi koolis käia. Ma ei jaksa pingutada.Mul puudub täielik motivatsioon kõige suhtes. See on lihtsalt nii kurnav.igapäevaga tunnen ma aina rohkem,et ma tahaks paberid koolist välja võtta.Ja lihtsalt oma probleemide eest joosta.
Aga miskipärast on tunne, et sellest ei oleks palju abi.See teeks olukorra veel hullemaks.Ma olen viimasel ajal nii palju asju valesti teinud,käitunud, öelnud ja ka inimesi alt vedanud.Aga andke andeks, ma ei ole multifunktsionaalne, et ma jõuan igale poole.
Ja veel teiste muredega tegelda.lets face the  facts kõige rohkem saad sina ISE ennast aidata. Ma ei taha tunduda isekas, aga tõesti,ma ei viitsi enam.Ma ei viitsi inimestega isegi enam suhelda,mul on lihtsam vait olla ja teha nägu,et kõik on "ok"
Aga see ei ole vale ju. Mul on õigus öelda ja käituda nii nagu ma tahan.
Ükspäev vaatas mu sõbranna,minu vana lapsepõlve pilti ning küsis"KUHU SEE ÕNNELIK LAPS NÜÜD KADUNUD ON?!"See hetk, ma vastasin seda pilti ja mõtlesin, wou ma tõesti tundun seal pildil nii õnnelik ja rahulolev kõigega.
Miks ma praegu ei võiks nii olla?Ja siis jõudis reaalsus kohale.Mul ei olnud selliseid probleem, nagu praegu.Ma tunnen, et ma elaks kahte elu korraga kodus üks, ning väljas pool kodu teine.
Ma lihtsalt loodan, et kõik saab varsti korda, ja ma ei pea endalt  küsima miks?milleks?kuidas?millal jne..

8/25/2015

.

Hetkel ei teagi, kust mul jälle tuli tahtmine siia kirjutada. Kuid lihtsalt kusagil on vaja elada oma tunded ja mõtted välja.
Viimasel ajal ma ei saa aru, mis toimub, kus ma olen ja miks ja kas see on üldse õige, mida teen. Tekib nii palju küsimusi, mille peale mõeldes ma lähen lihtsalt h-u-l-l-u-k-s. Ma varsti ei jõua lihtsalt enam kõike enda sees hoida ja murdun.
Täna küsis üks inimene mu käest, et "mis sinuga on juhtunud?" -ausalt ma ei osanud midagi vastata,ning ma olen terve õhtu selle üle mõelnud.Selle lühikese ajaga on nii nii kohutavalt palju muutunud, et see vist on minu jaoks hetkel normaalne juba, et ma ei saa ise ka aru mida ma teen, ma lihtsalt lähen vooluga kaasa. Aga kas see on siis vale?
Ma ei suuda võtta ennast kokku selleks, et inimestega normaalselt suhelda. Sest ma lihtsalt ei jaksa.mul on lihtsalt inimestest ükskõik,ei ärge saage valesti aru, mul ei ole ükskõik teist, mul on sellest jamast nii kõrini, pidev valetamine,varjamine.. See pask lihtsalt kasvab üle pea.Ma tunnen ennast nagu elav laip.mul on kõigest lihtsalt nii pohhui..Ma olen täiesti emotsioonitu tuim tükk.Kes vaatab kuidas asjad kulgevad.Pehmelt öeldes, ma tahaks enda sisikonna välja kookida äkki siis hakkaks parem?Minult pidevalt küsitakse
"Kuidas sul läheb?"tavaliselt vastan sellele küsimusele automaatselt,et "hästi ikka". Miks ma ei suuda inimestele  tegelikult ausalt rääkida, rääkida asjadest nii nagu nad on? või ma saan lihtsalt aru, et sind ei kotti see ja ma ei hakka sulle seletama KUIDAS MUL TEGELIKULT LÄHEB.Küsimusi tekib kuradi palju.Miks?Mille pärast?Millal?Kuidas?Ma olen omadega nii tupikus et,ma ei oska sellest välja rabeleda.See lihtsalt matab mu enda sisse elusalt.


8/13/2015

10 favorite things...

Nii tänane postitus räägib mu lemmik asjadest.Mul on kohutavalt palju asju mis mulle meeldivad,kuid kui mõtlema hakkata, ma ei oskagi midagi erilist väja tuua.ühesõnaga olen basic bithc..

  • Mulle kohutavalt maitseb toit, sushi,koogid,burx,kohukesed-ühesõnaga kõik mis on ebatervislik :-D
  • Mulle meeldib fotograafia


  • Mulle meeldib mere ääres jalutada/joosta
  • Mulle meeldib inimesi aidata
  • Mulle meeldib süüa teha
  • Mu kõrvaklapid!!-ilma nendeta ma ei liigu kuhugi
  • Mulle meeldib lastega tegelda
  • Ma armastan reisimist(avastada uusi kohte jne)
  • Ma armastan enda voodit(ma isegi ei hakka põhjendama, et miks,sest me kõik teame vastust)
  • Mulle meeldivad keelatud asjad...
Ühesõnaga üsna lamp ma ei viitsinud enda halle ajurakke pingutada :-D

8/12/2015

Meet my pet

Nonii, challenge esimene postitus. Selles postituses siis saate näha minu koera Fiat.Nime kohta, oskan ma ainult nii palju öelda, et õde ja ema panid.Koera soov oli meil juba üsna pikalt, kui ema ühel päeval teatas, et me võtame koera.Mõeldud tehtud, võtsime puhaste paberitega pisikese koerapreili.Nagu ma just mainisin fia on tõukoer( welshi springerspanjel )Ütleme nii et, mu elu on igas mõttes muutunud, tänu temale, nii halvas kui heas mõttes.Aga ma võin julgelt väita et,ma ei kahetse absoluutselt et me koera võtsime.Nüüd natuke fiast ka, ta on 2 aastane,ta on kohutavalt seltsiv ja sõnakuulelik koerapreili.Tal on koguaeg nälg(nagu mul)Fia on kohutavalt aktiivne temaga peab koguaeg tegelema.Ta on veidi domineeriv,talle meeldib kaisus magada ,ta vallutab kõikide südamed.Ühesõnaga vaadake pilte :-D





52 day blog challenge

Ma pole kindel, kas see on OK challenge, aga ma leidsin selle ühest blogist ja mõtlesin, et oleks põnev ise ka proovida. Anyways, sirvisin just üht blogi ning blogi omanik oli otsustanud teha 52 week blog challenge't, aga mõtlesin, et teen asja "põnevamaks" ning, teen hoopis 52 day blog challenge. Kuna kui ma peaks iga nädal ühe uue asja sealt challenge'st postitama, siis mu "üritus" läheks kindlasti aia taha:-D (sest me kõik teame kui laisk blogija ma olen)Aga eks proovime ja vaatame, mis sellest välja tuleb.(vahepeal üritan teha tavalisi postitusi ka,  aga lihtsalt see challenge tundub suht cool ja tahaksin proovida :-D)

8/11/2015

MUHU




 Tere(nonii see kord ma ei saanud vigastusi omale :D :D)Ühesõnaga pikalt ma ei jaksa kirjutada, või ei mäleta.. Reede  hommikul läksime Mario emaga praami peale,kuskil 1o ajal olime kohal. hakkasime kohe ette valmistusi peo jaoks tegema.See aasta toimus sama pidu ,mis eelmine aasta ''mentide suvepäevad'' mille dress code oli ''siin me oleme või ''mehed ei nutta'', minu üllatuseks oli päris palju inimesi sellest kinni pidanud.Peole oli kutsutud bänd.. algul olin ma üsna skeptiline nende suhtes, kuid kui nad olid oma paar lugu ära esitanud ,siis mu arvamus muutus.. iseg hakkas meeldima, kuid tundus ,et enamustele meeldis.Pidu kulges suurepäraselt ja joogiselt, paljud olid samad näod ,keda eelmine aasta olin kohanud.Magada sain ma/me 3 päeva peale kokku kuskil 10h.Laupäeva õhtul oli suurem seltskod minema läinud, kuid siiski me tiksusime jälle hommikuni üleval. Rääkisime tantsisime jnejne.. Kuskil 11 ajal hommikul helistas Niilo mulle ja nad võtsid mu auto peale,käsisme hommikust söömas, ning terve tee Tallinna me kaineks küll kuidagi ei saanud.Koju jõudes oli mul väga hõre ja kohutav pohmell ning ma lihtsalt magasin vahelduva eduga.Ühesõnaga vaadake pilte sest midagi tarka ma juurde lisada ei oska(vabandan, et osad pildid on udused, sest kõikk klõppsud pole minu tehtud)